Inimene on juba kord selline, et paratamatult vajab ta enda kõrvale teist hinge. Võib olla teatud periood , kus ei mõtle nii väga sellele ja saab ju ometi ka üksi olles väga hästi elatud. Aga lõpuks tahab siiski igaüks enda kõrvale kedagi. Kedagi keda kalliks kutsuda, kelle kaissu õhtuti pugeda, keda hoida ja armastada ning kes sind armastaks ja hoiaks. Keegi kellega tulevikust mõelda, luua kodu ja pere. Keegi kellega koos tahaksid vanaduspõlve veeta ja lapselapsi hoida.
Paraku on nii, et kui see muutub kinnisideeks ja keskendud ainult otsimisele, siis satud valede inimeste otsa. Väga palju on selliseid , kes astuvad kiiresti ühest suhtest teise, et nüüd leidsin selle õige. Panevad kõik kohe mängu, ei anna hingamisruumi ja klammerduvad, mis on suurim viga , mida tehakse. See peletab pigem eemale. Tuleb tekitada salapära. Mitte kohe kõike kaarte lauale laduda. See lummab. Kuid sellega ei tohi liiale minna. Üks hetk tuleb saladusloori kergitada, sest lõputu salapära on kurnav ja hirmutav.
Tihtipeale kiputakse oma suhet teiste omadega võrdlema. Jah, teatud määral võib, aga tuleb teadvustada endale , mis etapis on teie suhe ja millises etapis võrreldava paari suhe. Ei saa võrrelda kaks aastat kestnud suhet kaheksa aastat kestnud suhtega. Ei saa võrrelda lastega paari suhet ilma lasteta paariga. Need suhted on erinevates arengufaasides. Kahe aastane suhe on üsna värske veel, armumise faas veel kestab. Räägitakse reisimisest, unistatakse lastest, oma kodust. Pikaealisem paar võib olla juba abielus, kahe lapsega, ehitatud on ühine maja. Liblikate tunne on kõhust kadunud. Selle paari teemad on hoopis teistsugused, kui värske paari omad. Need olid muidugi näited ja erinevaid variante on tegelikult miljon. Lihtsalt peab mõistma, et suhte kestvusest oleneb väga palju.
Tähtis on ka õppida ja areneda suhete vahepeal. Ei tohi tormata ühest suhtest teise , sest siis korratakse oma vigu. Kui oled alkohoolikuga või vägivaldse mehega suhtes, siis on väga suur tõenäosus, et järgmine mees on samasugune, kui sa kohe sukeldud jälle uut suhtesse. Muster kordub aina uuesti. Pead aega võtma , õppima end väärtustama ja üksi olema mingi aeg, kuni saad aru, et ka üksi saab olla õnnelik. Sul ei ole vaja teist inimest selle jaoks kõrvale. Kui suudad üksi õnnelik olla, siis oled valmis ka teise inimese oma ellu laskma. Mitte keegi ei saa kedagi õnnelikuks teha, vaid sa ise lood selle. Seega tuleb murda see muster ja nautida iseenda seltskonda ning areneda selles suunas, et sa jälle samasse ämbrisse ei astuks.
Lõpuks olen selgeks saanud ka selle, et teistele ei öelda:” No kuna siis beebi tuleb ka? Kuna perelisa ka saabumas on?” Vms. Järjest enam kuulen lugusid, kus paarid proovivad ja proovivad oma pisikest saada, aga lihtsalt ei saa. Kas siis mõne terviserikke tõttu või mõnel muul põhjusel, aga väga kohatu on teistele selliste küsimustega peale lennata. Igal lastetul paaril on oma lugu. Ja sinu jaoks tühjast küsimusest võib teisele suur haav tekkida. Nii, et mõelgem enne , kui sellise küsimuse esitame.
Ei tasu ka teiste suhetele näpuga näidata, et miks teine sellises suhtes on. Mina küll ei oleks. Sa iial ei tea. Teised võivad samamoodi sinu suhet vaadata, et issand küll, mismoodi see toimib ja võib jääda arusaamatuks teistele. Igaüks õpib ja areneb omas tempos ning peab ise selleni jõudma, et see suhe ei toimi. Kui minna sõbrale näpuga näitama ja õpetama kuidas peaks ” õige” olema, siis sõber võib sinust hoopis eemalduda. Pigem kuula ja kui sõber ise küsib nõu või arvamust, siis avalda oma mõtted taktitundeliselt. Pole ju raske ! 🙂
Suhetes ja elus üldse toimib moto- ole ise ja lase teisel olla! Ei tohi liigselt piirata ja maha teha oma kaaslast. Mingid kirjutamata reeglid muidugi peavad olema, aga need peaks nii iseenesest mõistetavad olema, et neist ei peaks rääkimagi. Usalda! Kuula! Ole olemas! Nii lihtsad tõed, kuid paraku polegi tihtipeale nii lihtsalt teostatavad. Enne mõtle, siis ütle! See on põhiline, mille vastu ma eksin. Tihtipeale ütlen ilma, et mõtlen kas teine saab sellest nii koheselt aru. Ja alati rääkida, rääkida, rääkida! Kõige hullem on pingeline vaikus, mis mitte kuhugile ei vii. Selle asemel, et kohe ära rääkida oma mure, vaikitakse ja vaagitakse kolm päeva. Mille jaoks!? Lõpuks pinged kogunevad ja prahvatatakse välja , mis päädib suure tülina selle asemel , et kohe ära vaikselt rääkida.
Kõige tähtsam, mille ma olen alles hiljaaegu ära õppinud, tuleb vahest oma uhkus alla suruda. Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata! Kui on tüli, isegi kui sina pole milleski eksinud, siis võta ja suru oma ego alla ning mine ja otsi lepitust. Lihtsad sõnad – anna andeks, see pole tegelikult nii raske.
Katz kokkab 